Kaunis ja päikesepaisteline hommik. Kuna eile oli saarte tripp siis mõtlesime ühe soojaga võtta ära ka meie küla ja Iirimaa au ja uhkus püha mägi Croagh Patrick. Püha mäe kõrgus on 764 meetrit. Jalamile viis meid lahke majapidajanna Mary oma Suzuki Lianaga suhteliselt rabedalt kihutades. Meiega ühe katuse all on praegu 2 Taani tüdrukut, üks neist tuli meiega kaasa. Liza vist.
Kui mäkke ronima hakkasime, selgus tõik et ei Sandra ega ka Taani Liza minuga ei ühine. Seega asusin üksi tipu poole teele.
Ronimine läks esiti päris ladusalt. Viimane kolmandik oli tõeline katsumus. Kohati käpuli veerevate kivide vahel. Mõni varem alustanud ronija oli juba laskumas, soojad tervitused vastutulevale ronijale huulil.
Jõudsin tippu - jube tuul, külm, pilvedest kõrgemal ja seega nagu siil udus. Kabel mäe tipus on väike ja sümpaatne. Ega seal tipus kaua olla ei kannata. Tuul puhub lihtsalt jopest lãbi.
Sama teed siis jälle alla, nüüd juba ronijaid tervitades. Mõtlesin vahepeal mitu korda et kuidas need tõsiusklikud selle tee üles ja alla paljajalu läbivad....
1h 40min mäkke ja 1h 30min alla.
Pärast leidsin oma reisikaaslased pubist üles. Sandra oli 3 tundi taanipreiliga lobisenud.
Klappisime taksosõidu koduni. Sohver oli taaskord naisterahvas vist kerge parkinsoniga nagu mulle tundus või ongi siin selline rabe sõidustiil.
Õhtul kãisime söömas, Sandra sai autentse "fish and ships"-i ära proovida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar